Tartu raekoda

      Tartu  raekoja plats

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. See traditsioon põlistus sajandeiks. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas.

Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani.

Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartušš peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil.

Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.

Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.

Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme.    

Sugupuu

Vesirott

           Mügri ehk vesirott


Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius või A. terrestris) on hamsterlastesugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik.

Välimus

Mügri on mõõtmetelt rotisuurune.

Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole või pisut rohkem. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.

Tüvepikkus on 12–24 cm, kehamass 80–180 (harva kuni 300) g.

Levik

Ta on levinud Euraasias Atlandi ookeani rannikult Leena paremkalda ja Baikali järveni. Lõunas ulatub levila Väike-Aasia, Kesk-Kasahstani ja Loode-Mongooliani, põhjasmetsatundrani.

Elupaik ja eluviis

Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks.

Mügri vaenlased on kärp, saarmas, rebane ja röövlinnud.

Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 2–3pesakonda, igas 2–10 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat.

EDUARD BORNHÖHE “TASUJA”

Tasuja lugemis kontroll.

Vahur –Vahur oli Tasuja vanaisa ja Tambeti isa.Vahur oli suur ja tugev mees.

Tambet –Tambet oli Tasuja isa ja ta oli päris nutikas.

METSA JAANUS–Metsa Jaanus oli tambeti poeg

Oodo –Oodo oli kuningapoeg,kes ei olnud just kõige parema iseloomuga.

Emmi –Emmi oli Tasuja sõber ja kuningatütar.Emmi oli sõbralik ja lahke.

Rüütel Kuuno –Rüütel Kuna armastas Emmit.Kuuno oli väga heade kommetega kuna ta oli rüütel.

Prohvet Pärt –Prohvet Pärt oli Tasuja sõber,ta oli väga tark ja aitas Tasujat.

Maanus –Oli noor poiss kes läks elama Jaanuse juurde.

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?

Vahur päästis piiskopi karu eest.Ta ütles Jaanusele ,et ärgu andku vabadust käest.

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!

Tambet ja mõisahärra oli head sõbrad.

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?

Oodo oli väike poiss kes soovis teistele halba,Oodo peksis Jaanuse hobuse seljast maha ja Jaanus põrutas oma selga.

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid?

Jaanus ja Emmi olid algul väga head sõbrad ja pärast Jaanus armus Emmisse.

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?

Talupoegi piitsutati ja neil oli väga halb elu.

7.Jutusta sündmustest Metsa talus!

Metsatalu pandi põlema ja Maanus jäi sinna sisse lõksu.

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?

Jaanus oli muidu vapper poiss ja ta algatas ka Jüriöö Ülestõusu ning tasus oma isa eest kätte

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.

 Jaanus koos oma meestega piiras lossi sisse ja nad murdsid sisse ja järgnes suur madin.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?

Jaanus koos oma meestega läksid Tallinnasse ja nende mehed olid kaotamas ja siis tapetigi Tasuja. Jutustus lõppes niimoodi kuna kirjanik(Eduard Bornhöhe) mõtles selle loo just nii välja.

Piparmünt

www.miksike.ee/docs/.../piparmunt_teeleke
 http://et.wikipedia.org/wiki/Piparm%C3%BCnt 

Eesti Vabariik

                      Eesti Vabariik


Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.
 Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.
     
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.    
Eesti Vabariigi riigihümn 
Eesti Vabariigi hümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks.
Eesti Vabariigi hümn MP3 formaadis
Eesti President
Praegune Eesti Vabariigi presiden Tooma Hendrik Ilves elab Kadrioru lossis.
Enne Ilvest on presidendid olnud veel :Arnold Rüütel,Lennart Meri ja Konstatin Päts.

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".

Nüüd on see aeg käes.

Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõige pealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta.

Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enese määramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda.